elukaaslane
[ˈelukɑːslɑne]
партнёр, спутник жизни
- существительное
- B1
- Природа
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | elukaaslane | elukaaslased |
| Генитив | elukaaslase | elukaaslaste |
| Партитив | elukaaslast | elukaaslasi |
| Иллатив | elukaaslasesse | elukaaslastesse |
| Инессив | elukaaslases | elukaaslastes |
| Элатив | elukaaslasest | elukaaslastest |
| Аллатив | elukaaslasele | elukaaslastele |
| Адессив | elukaaslasel | elukaaslastel |
| Аблатив | elukaaslaselt | elukaaslastelt |
| Транслатив | elukaaslaseks | elukaaslasteks |
| Терминатив | elukaaslaseni | elukaaslasteni |
| Эссив | elukaaslasena | elukaaslastena |
| Абессив | elukaaslaseta | elukaaslasteta |
| Комитатив | elukaaslasega | elukaaslastega |
Примеры
Tal on uus elukaaslane.
У неё новый партнёр.
Käin sõbranna ja oma elukaaslasega igal kolmapäeval tervisejooksul.
Каждую среду я бегаю с подругой и своим партнёром.
Частые сочетания
armas elukaaslane
милый гражданский муж
elukaaslast otsima
гражданский муж искать
Связанные слова
По-эстонски
inimene, kellega püsisuhtes koos elatakse, ent ei olda abielus, vabaabielunaine või -mees, üks vabaabielu partneritest
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии