diplomaat
[tiplomˈɑːt]
дипломат
- существительное
- A2
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | diplomaat | diplomaadid |
| Генитив | diplomaadi | diplomaatide |
| Партитив | diplomaati | diplomaate |
| Иллатив | diplomaadisse | diplomaatidesse |
| Инессив | diplomaadis | diplomaatides |
| Элатив | diplomaadist | diplomaatidest |
| Аллатив | diplomaadile | diplomaatidele |
| Адессив | diplomaadil | diplomaatidel |
| Аблатив | diplomaadilt | diplomaatidelt |
| Транслатив | diplomaadiks | diplomaatideks |
| Терминатив | diplomaadini | diplomaatideni |
| Эссив | diplomaadina | diplomaatidena |
| Абессив | diplomaadita | diplomaatideta |
| Комитатив | diplomaadiga | diplomaatidega |
Примеры
Ta on diplomaat.
Он дипломат.
Diplomaat kohtus ministriga.
Дипломат встретился с министром.
Частые сочетания
kogenud diplomaat
опытный дипломат
diplomaadina töötama
работать дипломатом
Связанные слова
По-эстонски
Riigi ametlik esindaja suhetes teiste riikidega
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии