
abiellumine
[ˈɑpiellumine]
вступление в брак, заключение брака, брак
- существительное
- B1
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | abiellumine | abiellumised |
| Генитив | abiellumise | abiellumiste |
| Партитив | abiellumist | abiellumisi |
| Иллатив | abiellumisesse | abiellumistesse |
| Инессив | abiellumises | abiellumistes |
| Элатив | abiellumisest | abiellumistest |
| Аллатив | abiellumisele | abiellumistele |
| Адессив | abiellumisel | abiellumistel |
| Аблатив | abiellumiselt | abiellumistelt |
| Транслатив | abiellumiseks | abiellumisteks |
| Терминатив | abiellumiseni | abiellumisteni |
| Эссив | abiellumisena | abiellumistena |
| Абессив | abiellumiseta | abiellumisteta |
| Комитатив | abiellumisega | abiellumistega |
Примеры
Neli aastat pärast abiellumist tabas Pauli ja Lead abielukriis.
Через четыре года после свадьбы у Пола и Леи случился брачный кризис.
Tüdrukud unistavad abiellumisest, mina unistasin poisina isaks saamisest.
Девочки мечтают о замужестве, а я в детстве мечтал стать отцом.
Частые сочетания
varajane abiellumine
ранний вступление в брак
abiellumine kirikus
вступление в брак церковь
Связанные слова
По-эстонски
abielu ametlik registreerimine
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии