üliõpilane
[ˈyliɤpilɑne]
студентка, вузовец, вузовка, студент
- существительное
- A2
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | üliõpilane | üliõpilased |
| Генитив | üliõpilase | üliõpilaste |
| Партитив | üliõpilast | üliõpilasi |
| Иллатив | üliõpilasesse | üliõpilastesse |
| Инессив | üliõpilases | üliõpilastes |
| Элатив | üliõpilasest | üliõpilastest |
| Аллатив | üliõpilasele | üliõpilastele |
| Адессив | üliõpilasel | üliõpilastel |
| Аблатив | üliõpilaselt | üliõpilastelt |
| Транслатив | üliõpilaseks | üliõpilasteks |
| Терминатив | üliõpilaseni | üliõpilasteni |
| Эссив | üliõpilasena | üliõpilastena |
| Абессив | üliõpilaseta | üliõpilasteta |
| Комитатив | üliõpilasega | üliõpilastega |
Примеры
Ma olen üliõpilane.
Я студент.
Üliõpilased õpivad raamatukogus.
Студенты учатся в библиотеке.
Частые сочетания
ülikooli üliõpilane
студент университета
välisüliõpilane
иностранный студент
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
inimene, kes õpib kõrgkoolis
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии