sõiduk
[ˈsɤituk]
vehicle
- noun
- A2
- Transport
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | sõiduk | sõidukid |
| Genitive | sõiduki | sõidukite |
| Partitive | sõidukit | sõidukeid |
| Illative | sõidukisse | sõidukitesse |
| Inessive | sõidukis | sõidukites |
| Elative | sõidukist | sõidukitest |
| Allative | sõidukile | sõidukitele |
| Adessive | sõidukil | sõidukitel |
| Ablative | sõidukilt | sõidukitelt |
| Translative | sõidukiks | sõidukiteks |
| Terminative | sõidukini | sõidukiteni |
| Essive | sõidukina | sõidukitena |
| Abessive | sõidukita | sõidukiteta |
| Comitative | sõidukiga | sõidukitega |
Examples
Sõiduk seisis tee ääres.
The vehicle was parked by the road.
Kõik sõidukid peavad peatuma.
All vehicles must stop.
Common combinations
mootorsõiduk
motor vehicle
sõidukit juhtima
to drive a vehicle
Related words
In Estonian
inimeste või asjade vedamiseks kasutatav liikumisvahend
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses