
prokurör
[pro.ku.ˈrøːr]
prosecutor
- noun
- A2
- Law and documents
Forms
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative | prokurör | prokurörid |
| Genitive | prokuröri | prokuröride |
| Partitive | prokuröri | prokuröre |
| Illative | prokurörisse | prokuröridesse |
| Inessive | prokuröris | prokurörides |
| Elative | prokurörist | prokuröridest |
| Allative | prokurörile | prokuröridele |
| Adessive | prokuröril | prokuröridel |
| Ablative | prokurörilt | prokuröridelt |
| Translative | prokuröriks | prokurörideks |
| Terminative | prokurörini | prokurörideni |
| Essive | prokurörina | prokuröridena |
| Abessive | prokurörita | prokurörideta |
| Comitative | prokuröriga | prokuröridega |
Examples
Prokurör esitas süüdistuse.
The prosecutor brought charges.
Prokurör küsitles tunnistajat.
The prosecutor questioned the witness.
Common combinations
prokurör esitas süüdistuse
the prosecutor brought charges
juhtiv prokurör
a senior prosecutor
Related words
In Estonian
Riigiametnik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus süüdistuse
Definitions, examples and word forms are partly based on the EKI Combined Dictionary (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb), licensed under CC BY 4.0. Dictio has edited and added to them. Sources and licenses