võistlus
[ˈvɤistlus]
соревнование, состязание, конкурс
- существительное
- A2
- Спорт
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | võistlus | võistlused |
| Генитив | võistluse | võistluste |
| Партитив | võistlust | võistlusi |
| Иллатив | võistlusesse | võistlustesse |
| Инессив | võistluses | võistlustes |
| Элатив | võistlusest | võistlustest |
| Аллатив | võistlusele | võistlustele |
| Адессив | võistlusel | võistlustel |
| Аблатив | võistluselt | võistlustelt |
| Транслатив | võistluseks | võistlusteks |
| Терминатив | võistluseni | võistlusteni |
| Эссив | võistlusena | võistlustena |
| Абессив | võistluseta | võistlusteta |
| Комитатив | võistlusega | võistlustega |
Примеры
Võistlus algab kell kümme.
Соревнование начинается в десять.
Ta võitis võistluse.
Он выиграл соревнование.
Частые сочетания
võistlusel osalema
участвовать в соревновании
võistluse võitma
выиграть соревнование
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
kindlate reeglitega üritus, kus selgitatakse mingi ala parimad
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии