tüüp
[ˈtyːp]
парень, тип
- существительное
- B1
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | tüüp | tüübid |
| Генитив | tüübi | tüüpide |
| Партитив | tüüpi | tüüpe |
| Иллатив | tüübisse | tüüpidesse |
| Инессив | tüübis | tüüpides |
| Элатив | tüübist | tüüpidest |
| Аллатив | tüübile | tüüpidele |
| Адессив | tüübil | tüüpidel |
| Аблатив | tüübilt | tüüpidelt |
| Транслатив | tüübiks | tüüpideks |
| Терминатив | tüübini | tüüpideni |
| Эссив | tüübina | tüüpidena |
| Абессив | tüübita | tüüpideta |
| Комитатив | tüübiga | tüüpidega |
Примеры
Ta on väga muhe ja sõbralik tüüp.
Он очень добродушный и дружелюбный парень.
Üks turjakas tüüp astus ligi.
Один крепкий парень подошёл.
Частые сочетания
sõbralik tüüp
дружелюбный парень
kahtlane tüüp
подозрительный тип
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
kõnekeeles teatava oleku või iseloomuga inimene, eriti mees
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии