tõde
[ˈtɤte]
правда, истина
- существительное
- A2
- Общение
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | tõde | tõed |
| Генитив | tõe | tõdede |
| Партитив | tõde | tõdesid |
| Иллатив | tõesse | tõdedesse |
| Инессив | tões | tõdedes |
| Элатив | tõest | tõdedest |
| Аллатив | tõele | tõdedele |
| Адессив | tõel | tõdedel |
| Аблатив | tõelt | tõdedelt |
| Транслатив | tõeks | tõdedeks |
| Терминатив | tõeni | tõdedeni |
| Эссив | tõena | tõdedena |
| Абессив | tõeta | tõdedeta |
| Комитатив | tõega | tõdedega |
Примеры
Ütle mulle tõde.
Скажи мне правду.
Tõde selgub varsti.
Правда скоро выяснится.
Частые сочетания
tõtt rääkima
говорить правду
kibe tõde
горькая правда
Синонимы
Связанные слова
По-эстонски
See, mis vastab tegelikkusele ja ei ole vale.
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии