süüdistus
[ˈsyːtistus]
обвинение
- существительное
- A2
- Общество
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | süüdistus | süüdistused |
| Генитив | süüdistuse | süüdistuste |
| Партитив | süüdistust | süüdistusi |
| Иллатив | süüdistusesse | süüdistustesse |
| Инессив | süüdistuses | süüdistustes |
| Элатив | süüdistusest | süüdistustest |
| Аллатив | süüdistusele | süüdistustele |
| Адессив | süüdistusel | süüdistustel |
| Аблатив | süüdistuselt | süüdistustelt |
| Транслатив | süüdistuseks | süüdistusteks |
| Терминатив | süüdistuseni | süüdistusteni |
| Эссив | süüdistusena | süüdistustena |
| Абессив | süüdistuseta | süüdistusteta |
| Комитатив | süüdistusega | süüdistustega |
Примеры
See on vale süüdistus.
Это ложное обвинение.
Ma eitan süüdistust.
Я отрицаю обвинение.
Частые сочетания
vale süüdistus
ложное обвинение
süüdistust esitama
предъявлять обвинение
Связанные слова
По-эстонски
väide, et keegi on teinud midagi keelatut või halba
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии