sõdur
[ˈsɤtur]
солдат
- существительное
- A2
- Общество
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | sõdur | sõdurid |
| Генитив | sõduri | sõdurite |
| Партитив | sõdurit | sõdureid |
| Иллатив | sõdurisse | sõduritesse |
| Инессив | sõduris | sõdurites |
| Элатив | sõdurist | sõduritest |
| Аллатив | sõdurile | sõduritele |
| Адессив | sõduril | sõduritel |
| Аблатив | sõdurilt | sõduritelt |
| Транслатив | sõduriks | sõduriteks |
| Терминатив | sõdurini | sõduriteni |
| Эссив | sõdurina | sõduritena |
| Абессив | sõdurita | sõduriteta |
| Комитатив | sõduriga | sõduritega |
Примеры
Sõdur teenib riiki.
Солдат служит стране.
Ta on elukutseline sõdur.
Он профессиональный солдат.
Частые сочетания
elukutseline sõdur
профессиональный солдат
sõdurina teenima
служить солдатом
Связанные слова
По-эстонски
sõjaväes teeniv inimene
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии