põhiseadus
[ˈpɤhiseɑtus]
конституция, Основной закон
- существительное
- B1
- Право и документы
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | põhiseadus | — |
| Генитив | põhiseaduse | — |
| Партитив | põhiseadust | — |
| Иллатив | põhiseadusse | — |
| Инессив | põhiseaduses | — |
| Элатив | põhiseadusest | — |
| Аллатив | põhiseadusele | — |
| Адессив | põhiseadusel | — |
| Аблатив | põhiseaduselt | — |
| Транслатив | põhiseaduseks | — |
| Терминатив | põhiseaduseni | — |
| Эссив | põhiseadusena | — |
| Абессив | põhiseaduseta | — |
| Комитатив | põhiseadusega | — |
Примеры
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus.
Конституция — высший закон государства.
Me lugesime koolis põhiseadust.
Мы читали конституцию в школе.
Частые сочетания
riigi põhiseadus
конституция страны
põhiseadust muutma
внести поправки в конституцию
Связанные слова
По-эстонски
riigi kõrgeim seadus, mis sätestab riigikorra ja põhiõigused
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии