mõistus
[ˈmɤistus]
разум
- существительное
- A2
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | mõistus | mõistused |
| Генитив | mõistuse | mõistuste |
| Партитив | mõistust | mõistusi |
| Иллатив | mõistusesse | mõistustesse |
| Инессив | mõistuses | mõistustes |
| Элатив | mõistusest | mõistustest |
| Аллатив | mõistusele | mõistustele |
| Адессив | mõistusel | mõistustel |
| Аблатив | mõistuselt | mõistustelt |
| Транслатив | mõistuseks | mõistusteks |
| Терминатив | mõistuseni | mõistusteni |
| Эссив | mõistusena | mõistustena |
| Абессив | mõistuseta | mõistusteta |
| Комитатив | mõistusega | mõistustega |
Примеры
Kasuta oma mõistust.
Используй свой разум.
Mõistus ütleb, et see on vale.
Разум говорит, что это неправильно.
Частые сочетания
terve mõistus
здравый смысл
mõistust kasutama
пользоваться разумом
Связанные слова
По-эстонски
Võime aru saada, mõelda ja otsuseid teha
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии