lõhn
[ˈlɤhn]
запах, аромат
- существительное
- A2
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | lõhn | lõhnad |
| Генитив | lõhna | lõhnade |
| Партитив | lõhna | lõhnu |
| Иллатив | lõhnasse | lõhnadesse |
| Инессив | lõhnas | lõhnades |
| Элатив | lõhnast | lõhnadest |
| Аллатив | lõhnale | lõhnadele |
| Адессив | lõhnal | lõhnadel |
| Аблатив | lõhnalt | lõhnadelt |
| Транслатив | lõhnaks | lõhnadeks |
| Терминатив | lõhnani | lõhnadeni |
| Эссив | lõhnana | lõhnadena |
| Абессив | lõhnata | lõhnadeta |
| Комитатив | lõhnaga | lõhnadega |
Примеры
Köögist tuleb hea lõhn.
Из кухни доносится приятный запах.
Suitsu lõhn jäi riietele.
Запах дыма остался на одежде.
Частые сочетания
meeldiv lõhn
приятный запах
suitsu lõhn
запах дыма
Связанные слова
По-эстонски
aine omadus, mida tajutakse nina kaudu
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии