koolikaaslane
[ˈkoːlikɑːslɑne]
соученик, соученица, однокашник
- существительное
- B1
- Образование
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | koolikaaslane | koolikaaslased |
| Генитив | koolikaaslase | koolikaaslaste |
| Партитив | koolikaaslast | koolikaaslasi |
| Иллатив | koolikaaslasse | koolikaaslastesse |
| Инессив | koolikaaslases | koolikaaslastes |
| Элатив | koolikaaslasest | koolikaaslastest |
| Аллатив | koolikaaslasele | koolikaaslastele |
| Адессив | koolikaaslasel | koolikaaslastel |
| Аблатив | koolikaaslaselt | koolikaaslastelt |
| Транслатив | koolikaaslaseks | koolikaaslasteks |
| Терминатив | koolikaaslaseni | koolikaaslasteni |
| Эссив | koolikaaslasena | koolikaaslastena |
| Абессив | koolikaaslaseta | koolikaaslasteta |
| Комитатив | koolikaaslasega | koolikaaslastega |
Примеры
Kohtasin kokkutulekul endist koolikaaslast.
На встрече я встретил бывшего одноклассника.
Nägin poes oma vana koolikaaslast.
Я увидел в магазине своего старого школьного товарища.
Частые сочетания
endine koolikaaslane
бывший одноклассник
koolikaaslastega suhtlema
общаться с одноклассниками
Связанные слова
По-эстонски
kellegagi koos samas koolis õppija või õppinu
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии