juhtunu
[ˈjuhtunu]
произошедшее
- существительное
- B1
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | juhtunu | juhtunud |
| Генитив | juhtunu | juhtunute |
| Партитив | juhtunut | juhtunuid |
| Иллатив | juhtunusse | juhtunutesse |
| Инессив | juhtunus | juhtunutes |
| Элатив | juhtunust | juhtunutest |
| Аллатив | juhtunule | juhtunutele |
| Адессив | juhtunul | juhtunutel |
| Аблатив | juhtunult | juhtunutelt |
| Транслатив | juhtunuks | juhtunuteks |
| Терминатив | juhtununi | juhtunuteni |
| Эссив | juhtununa | juhtunutena |
| Абессив | juhtunuta | juhtunuteta |
| Комитатив | juhtunuga | juhtunutega |
Примеры
Politsei sai juhtunu kohta teate kell veerand kaks öösel.
Полиция получила сообщение о происшествии в четверть второго ночи.
Kuulsin juhtunust alles eile.
Я узнал о случившемся только вчера.
Частые сочетания
juhtunu kohta
случившееся о
juhtunu tagajärjed
случившееся последствие
Связанные слова
По-эстонски
see, mis on juhtunud, hrl erakordne sündmus
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии