eelistus
[ˈeːlistus]
предпочтение
- существительное
- A2
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | eelistus | eelistused |
| Генитив | eelistuse | eelistuste |
| Партитив | eelistust | eelistusi |
| Иллатив | eelistusesse | eelistustesse |
| Инессив | eelistuses | eelistustes |
| Элатив | eelistusest | eelistustest |
| Аллатив | eelistusele | eelistustele |
| Адессив | eelistusel | eelistustel |
| Аблатив | eelistuselt | eelistustelt |
| Транслатив | eelistuseks | eelistusteks |
| Терминатив | eelistuseni | eelistusteni |
| Эссив | eelistusena | eelistustena |
| Абессив | eelistuseta | eelistusteta |
| Комитатив | eelistusega | eelistustega |
Примеры
Tema eelistus on töötada kodust.
Она предпочитает работать из дома.
Igaühel on oma eelistused.
У каждого свои предпочтения.
Частые сочетания
isiklik eelistus
личное предпочтение
oma eelistusi väljendama
выражать свои предпочтения
Связанные слова
По-эстонски
Isiklik valik või kalduvus eelistada üht asja teisele
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии