avalikkus
[ˈɑvɑlikkus]
общественность
- существительное
- B1
- Предметы быта
Формы
| Падеж | Ед. ч. | Мн. ч. |
|---|---|---|
| Номинатив | avalikkus | avalikkused |
| Генитив | avalikkuse | avalikkuste |
| Партитив | avalikkust | avalikkusi |
| Иллатив | avalikkusesse | avalikkustesse |
| Инессив | avalikkuses | avalikkustes |
| Элатив | avalikkusest | avalikkustest |
| Аллатив | avalikkusele | avalikkustele |
| Адессив | avalikkusel | avalikkustel |
| Аблатив | avalikkuselt | avalikkustelt |
| Транслатив | avalikkuseks | avalikkusteks |
| Терминатив | avalikkuseni | avalikkusteni |
| Эссив | avalikkusena | avalikkustena |
| Абессив | avalikkuseta | avalikkusteta |
| Комитатив | avalikkusega | avalikkustega |
Примеры
Ta on avalikkuse tähelepanuga harjunud.
Она привыкла к общественному вниманию.
Kirjanik ei salli avalikkuse tähelepanu.
Писатель не выносит общественного внимания.
Частые сочетания
laiema avalikkuse ees
перед широкой общественностью
avalikkust teavitama
информировать общественность
Связанные слова
По-эстонски
rahvas, ühiskonnaliikmed kõige üldisemas mõttes, ühiskonna liikmed üldises mõttes
Определения, примеры и словоформы частично основаны на Объединённом словаре EKI (Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb) по лицензии CC BY 4.0. Dictio отредактировал и дополнил их. Источники и лицензии